Pärast käike erinevates poodides, nii tuntud kui ka minu jaoks tundmatutes,
pärast enda kergelt iiveldama ajavasse lõhnapilve vuhistamist,
pärast paljusid “Aah, seda tahaks!”-hüüatusi,
pärast kümneid meeldetuletusi iseendale “Sa saad ka ilma selleta hakkama”,
pärast kergekujulise oma kodu sisustamise palaviku põdemist,
pärast mitmeid kõhklusi “Liiga nunnu”, “Ebaisikupärane”, “Kaheti mõistetav”,
pärast nii- ja naapidi kaalutlemisi ja arutelusid,
pärast kõike seda natukest ülepingutamist leidsin ma lõpuks selle, mis tundub sobilik ja õige.

Ma arvan küll.

(Ja pealegi – kallis on ju siis, kui käed on ümber, eks?)