Kui nädalakese ei näe, tuleb nii mulle kui ka talle tõbi kallale. Ma ütlesin talle, et ta hoiab mind tervena. Sest nende kuude jooksul olen ma alles teist korda haige (eelmisel aastal olin umbes korra kuus tõbine).
Kui sügisel väheke tõbine olin, lubas ta mul küüslaugusaiu süüa (ja pärast pikalt suudelda) ja jõi minuga ingveriteed ja soovitas paratsetamooli võtta.

Nüüd tohterdab tema ennast ja mina end. Korra saime kokku ja jõime tema pool teed. Hea meelega oleks kahekesi koos kodus haiged. Niisama lihtsalt aga ei saa… :(

Hea on ka üks asi. Pika mittenägemise peale saab aru, et tahan ikkagi temaga koos olla. Mitte, et mingid kahtlused oleks tekkinud, aga kinnitust oma soovis sain küll. Ja kui tema juures köögis suudlesime, laperdasid väikesed liblikad kõhus :)

Ootan millalgi mingit nädalavahetust, et saaks taas kaksi olla.