Suurema osa tööpäevast olen turninud redeli otsas ja sidunud rohelist kummipaela. Ma muidu kõrgust ei karda, kuid ühe seina juures tundus redeli ülemine aste palju kõrgemal kui teise seina juures. Jalad hakkasid kergelt tudisema ja väike kartus puges sisse, kuid mõne aja pärast läks seegi mööda. Paar millimeetrit üle- või allapoole nihutamist sai samuti selgeks. Mis valemiga need asjad üldse püsima jäävad, seda näeb homme ja ülehomme ja kõigil järgnevatel päevadel.

Tulge näitusele!