Möödunud nädalavahetus kulges kultuurselt Põhja-Eestis.

Reede õhtul käisin vaatamas Jimi kirjutatud näidendit “Portselansuits”. See oligi eksistentsist, armastusest ja armastusest. Rohkem kui korra muutus pilk kergelt uduseks ja tuli peaaegu pisar silma. Isegi ei tea, miks. Midagi oli, mis puudutas kuskil tunnete- või mälestustetagakambrisse lukustatuid hetki.

Pärast esimest vaatust ostsin ka näidendiraamatu. Ent selle asemel, et paluda Jimil sinna kunagi pühendus kirjutada, tundsin, et hoopis mina peaksin temale kirjutama pühenduse või tänusõnad. Üks sõnum läkski teele.

Jätkuvalt imestan, kust võtab Jim need mõtted ja sõnad ja ütlused. Ja tegelaste nimed.

Laupäeval saime kokku Liisiga, et natukene vanalinnas ringi uidata, pannkooki süüa ja aega parajaks teha. Pärastlõunaks olid Arni ja Kati kutsunud kokku hulga külalisi, et tähistada ühiselt oma sünnipäevi. Seltskonna moodustasid nii juba nähtud kui ka päris uued isikud. Umbes 1/3 ajakirjanikke, umbes 1/3 filolooge ja umbes 1/4 pedagooge. Mõnusa õhtu lõpetas lustakas ühislaulmine. Muide, Arni on täitsa tugev laulumees. Arni meenutab. Pilte tegid MarkusDaaniel, Nele ja Märtsijänes. Oli ka päris meri vahuste lainetega ja päris meretuul.

Pühapäeval tutvusin pealiskaudselt kaubandusvõrguga, kuid see ei pakkunud mulle suuremat huvi ja seega suundusin hoopis Tammsaare parki, kus toimus ühe lukufirma sünnipäevapidu ning linnarahva meeleheaks olid igasugused etteasted. Pärast veetsin paar tundi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, kus näha mitmesuguseid klassikalisi pille ning hubases tornis kassinurru saatel saab uudistada erinevad kassikostüüme.

Ahjaa, mis sa arvad, kas kaubamaja muusikaosakonna müüjapoiss muigas ja naeratas palju, kui ma läksin kassase, näpus Pet Shop Boysi plaat “Disco 2” ja endal seljas PSB T-särk? Usun, et suutsin ta päeva kirkamaks muuta.

Lõpuks ootas mind rahvast täis rong ja kergelt vihmane, aga siiski täiesti armas Tartu. Sest kus mujal sa näed väikest ajalehetüdrukut sõbralikult vestlemas rolleripolitseinikega. :)