Neljapäeva õhtu.
Depp ja zvdzvdzvd.
Seltskond oli absolutely fabulous. Kui sina olid seal, siis sina olid seal.
Eri suuruses, värvi, kanguse ja põlemisastmega joogid.
Jutud – nii asised ja tõsised kui ka lahedad, tantsimine, naljad, uued tutvused.
Vastus juba kevadel tekkinud küsimusele “Kust ma sind tean?”.
Ei, ma ei mäleta kõiki mehi, kellega ma kunagi rääkinud olen.
Kiitus julguse eest lõpuks panna võrksukad ja seelik ühel ajal selga. (Aitäh! :)
Immuunsus alkoholile ja unele. Mitte üht haigutust ega kübetki väsimustunnet.
Varahommikune asukoha vahetus.
Arusaamatused, lihtsalt olemine.
Kes tööle, kes koju. Pool seitse kodus, kell 7 teki all, ikka und ei ole. Kuidagi millalgi uinusin kuni poole päevani.
Järgmisel päeval täitsa elus olla. Õhkõrn väsimus nagu oleks olnud. Veetsin ilusa suvepäeva jõe ääres raamatut lugedes ja päikesevanni võttes. Õhtul jututasin K.-ga. Kella 23 paiku tegin uneteed, jõin selle ära ja läksin kohe magama. Ei mäleta, millal ära kustusin, aga üsna kiiresti. Magasin üle pika aja nii, nagu magada võiks. Ju väsimus pluss palderjan lõpuks mõjusid. Arvatavasti on unetuse põhjuseks puhkusestress.
No näed, mis ma ütlesin – kõik saab korda! Aga vahepeal olin ma Sinu pärast siiski natuke mures.
Ja tegelikult on kõige kasulikum magama minna ENNE 23 :) Ausõna, ma olen ise ka oma unega maadelnud.
ps: kui sa ikka hakkama ei saa, põgene minu juurde maale. Linn on paha.
Liis, suvel enne 23 magama minna tundub ajaraiskamisena. Siis on ju veel natuke valge väljas.
Kui ma hakkama ei saa (või isegi, kui saan), siis põgenen su juurde maale.
Appi kui hea, et su uni Su juurde tagasitee leidis. (Ise veel mõtlesin, et kui kohtan Su und, siis tõrelen temaga ja küsin talt, et mida ta õige mõtles kui su sedasi ripakile jättis.) Igal juhul nüüd Sa magasid hästi. See on hea. Hoian Sinu ja Su une sõpruse säilituvuslikkusele (!?) pöialt.
Evä, sa tundud üks kena inimene olevat. :)
Sina ka Evu, Sina ka..