Olin parasjagu Balti jaama tunnelis, kui helistas S. Näitas tundmatut numbrit ja ma ei kuulnud hästi lause lõppu, kuid hääle järgi tundus olevat Pusa. Helistaja kutsus mind reede õhtul peole. Olin esialgu suure õhinaga nõus (Ta kustub mind peole? Vau!).

“Kas sa küsid ka, mis pidu see on?”
“Ma siis küsin. Mis pidu see on?”

Ja siis sain aru, et helistajaks on S., keda hiljuti tänaval kohtasin. Minust vanem meestuttav ajast kui olin märksa noorem.

Mu entusiasm langes, kuigi mõte S.-ga üle väga pika aja suhelda tekitas samuti huvi.

Täna mõtlesin, et ei lähe. Aga ta helistas ja ütles, et toob mu ööseks linna tagasi. No eks ma siis lähen. Saab vähemalt süüa ja tantsida, kui muud ei saa. Ega ma muud tahagi. Lihtsalt tagasi suures linnas tundub kõik nii kohustuslik.

Tegelikult tahtsin öelda seda, et…
Ikka kuuled seda, mida soovid kuulda.