Paari viimase päevaga on suur toomingas valgesse õierüüsse mähkunud. Möödudes sulgen silmad ja hingan sügavalt sisse, et uimastavat aroomi nautida. Miski pole kevadisem kui öine toomingalõhn.

Kasedki on salamahti helerohelise kuue selga saanud. Mulle meeldib see värv. Võililled on vallutamas vabasid muruplatse, need pisikesed päikesesilmad on saladuskatte all ühed mu lemmikud. Toome nõlvadel toretsevad imepisikesed kannikesed ja jänesekapsas. Loodus õhetab nagu noor neiu kallima käte vahel.