Ma pole kindel, kas tegutsen adekvaatselt (ma pole hetkel kindel isegi selle sõna tähenduses ja sobivuses siin). Pilt, mis mu silmade kaudu ajju jõuab, tundub olevat midagi muud kui tegelikkus. Silmad nagu näeksid üht, aju teist ja tegelikkus oleks hoopis kolmas. Taju on kuidagi kehaväline ja võõras. Ei, ma pole teab-mida sisse joonud ega söönud ega tõmmanud ega midagi sellist. Lihtsalt väsimus on. Maganud olen justkui normaalselt (ajaliselt), kuid silmad ei püsi päris lahti ja mõte ei liigu rohkem kui millimeeter. Paganama kiire aeg peaks selle nädalaga läbi saama, võimalik, et pingelangus tekitab kummalise olemise. Lõpuks ometi saan ehk tervisekeskusesse mõnulema minna…

Peaasi, et kolmapäeval sära silmis ja naeratus suul.

* Pealkiri laenatud LR-ilt.