Eelkoolieas võivad lapsed anda elututele asjadele hinge ja muid elusa organismi omadusi. Tekivad väärarusaamad. Väärarusaamad on tugevas vastuolus teaduslike arusaamadega.
See on lõik ühe aine konspektist. Minu enda kirja pandud, võib olla pisut moonutatud tõde, kuna õppejõud seda ette ei dikteerinud. Mõte, mida need kolm lauset endas kannavad, ei anna mulle enam rahu. Mind häirib, et lastel tekkinud väärarusaamad maailmast võivad kuidagi neid seada vastuollu teadusliku vaatevinkliga. Jah, hariduse seisukohast on oluline, et õpilased mõistaksid kõikvõimalikke protsesse, süsteeme, seoseid ja kuidas elu ja kõik muu toimub/toimib. Ma nõustun ka asjaoluga, et teaduses on vajalik ettekujutusvõime ja ideed ja nii, aga loengus tädi õppejõu juttu kuulates tekib mul ikkagi küsimus – kuhu jääb fantaasia?
Kuhu jäävad loheratsanikud ja haldjad*, rahapada vikerkaare teises otsas, Sööbik ja Pisik, sookollid ja vanapaganad, väikese Ida tantsivad lilled ja sinilind? Kas udu ei olegi enam salapärane udu, kui sulle on õpetatud, mismoodi see tekib? Kas välku ei löögi siis, kui vanakurat silku sööb?
See on minu isiklik arvamus ja alles nüüd kujunenud, just tollesamuse kursuse tõttu. Teadus nagu suruks fantaasia- ja muinasjutumaailma ning unistused maha. Kui sa tegeled teadusega, ei tohiks sa uskuda väljamõeldisi, isegi kui tead, et see on reaalselt võimatu ja teaduslikult seletamatu. Olgugi et mul on kuus aastat ülikooliõpinguid selja taga, tahan ma ikkagi uskuda võimalusse, et kusagil tuhande mäe taga on peidus Muumiorg või et salapärase oja kaldal laulab näkk või et peegli kaudu saab ajas tagasi minna.
—
* Laupäeval raamatupoes uudistades leidsin imekauni raamatu “Haldjate otsingul”. Mul tekkis momentaalne vaimustus mõttest, et haldajad võivad kusagil veel olemas olla.
No issanda rist (millesse ma muuseas ei usu:)), aga mina usun kõiki neid haldjaid ja muid tegelasi suisa ametliku religiooni korras ja samas ei saa ma kuidagi väita, et ma teaduslikku maailmapilti ei tunnista.
Nimelt ei ole teaduslik ja religioosne vaatepilt omavahel vastuolus. Lihtne näide: Me kõik teame, et välku hakkab lööma siis, kui pilves olev elektrilaeng jne., aga see ei ütle mitte midagi vanakuradi silgusöömise kohta.
Jaapani shinto-usundis on isegi igal peldikupotil oma haldjas, i-podidest, arvuteist, käekellist jms. rääkimata. Aga milline riik on sealjuures maailma üks vingemaid hi-tech riike ja õitsva majandusega ka?;)
Ehk veel üks kuldlause: religioon tegeleb eeskätt nende asjadega, mida teadus ei kavatsegi seletama hakata. Sestap on religioon teadusest alati sammukese ees.
mina usun haldjatesse ja arvan, et lastelt ei tohiks küll nende muinasjutumaailma ära röövida. muide see raamat, haldjate otsingul, ilutseb mul siin samas laual… umbes paar aastat tagasi kingiti see mulle veendumusega, et olen ka üks neist väikestest armsatest haldjatest.
Mulle meeldib mõte, et kõigega, mida teadus ei seleta, tegeleb religioon või muu valdkond. Tädi õppejõu jutt kõlas liiga mustvalgelt mu jaoks. Nüüd ma saan aru, et see ei pea just niimoodi olema.
Grisu, äkki sa oledki haldjas? Salapärane, armas, hea, imepärane – kõlab haldja moodi küll. :)