Aga muidugi lasin fantaasial liiga kaugele lennata ja ideaalse kohtumise ja kaisutuse pildi ajju jõlkuma lasta. Sest teejoomist Pusaga ei ole olnud ja kardetavasti (või hoopis loodetavasti?) ei toimu ka. Mitte nii pea.
Kurat, mis sul viga on, et iga kord niimoodi teed endale? Pole ammu saanud või?
Ei ole jah… ammu kellegi kaissu saanud, muust vähemast ja rohkemast rääkimata. Pusa kaiss oligi ju viimane… poolteist aastat tagasi.
Unistused teevad mulle rohkem haiget kui tegelikkus. Või õigemini unistuste mittetäitumine. Sest need on nii ilmvõimatud. Lihtsad unelmad, kuid tegelikkuseks saamine tundub liialt ebareaalne.
——
Sõbrannadega pole ka rääkida saanud. Pole neid rohkem näinud kui “Tere!” ütlemiseks kulub. Viimati olid nad taas koos. Sees kihvatas. Oleks tahtnud neid teravate sõnadega pilduda. Öeldakse, et vanad võlad tuleb vana aasta sees ära õiendada. See suhtlemisvõlg on üks neist. Kuid kes kellele võlgu on? Ma peaksin nendega rääkima, enne kui hilja. See saab raske olema, väga raske.
——
Päev oli normaalne, kuid mingil moel suutsin end sõlme keerata.
Ja mina käisin muudkui vaatamas, kas te juba kohtusite.
Kas Sa ei läinud? Või te leppisite kokku, et ei kohtugi? Või..?
Ma arvan, et ta on unustanud. Ja ma ise ei söanda uuesti küsida, millal me näeme. Natukene läheb aega, on vaja julgust koguda.
Sulle – tundmatu kuid päris – kauneid jõule, vaatamata kõigele..! Ja palun ära söö liiga palju verivorsti ja siga… olen söönud küll kõikide eest ja paisunud XL-ks… Niuks, kuid uus aasta algab uute lubadustega ;o)
Seniks – meelerahu Sulle.
Aitäh sulle, Serafia B!
Ma üritan endale nii hea djõulud teha, kui praeguse seisuga võimalik. (On muudki pühi segavad asjaolud.)
Sinulegi kenasid jõule!
Igaühele üks jõulupai :)
Mul muide ka (segavaid asjaolusid), olen tegelikult enda pühad juba ära rikkunud AGA püüan teha nii head nägu kui oskan.
(hug)