Ma tahaksin, et mul oleks pärast pikka päeva kellegi juurde minna. Et keegi teeks mulle pai, kui uksest tülpinud näoga sisse astun. Et keegi teeks mulle süüa, kui ma olen väsinud. Et keegi võtaks mind kaissu, kui ma teleka ees lösutan või voodis enne uinumist raamatut loen. Et keegi viitsiks minuga jalutama tulla ja vaikida. Et siis jah…
Tahtmine ja saamine ja need isemoodi loomad.
isegi kellegagi koos elades ei pruugi see nii olla. ideaalis võiks. alati on lootus See Õige Leida. oluline on ka Ära Tunda ja temaga osata olla.