Kesköised tänavad kõdurajoonis. Udusein kahe tänavavahe kaugusel. Värdjalikult kollane elektrivalgus hajus kui hallutsinogeenne aupaiste kaseokste vahel. Kassid, need pimeduses elavad olendid, muudkui jooksid siit sinna. Vilksamisi. Läbi udu kostus kahe inimese kõne, nende tumedad siluetid tekitasid põnevusfilmiliku hetke. Märg asfalt ja niiske õhk tekitasid sügisese tunde. Lapsed, ma tahaksin kooliasju osta. Sürrealistlik integreerumine eraklusest massiks võis alata…