But I can. I’m a girl.

The Cure laulab „Boys don’t cry”, aga mina olen ju tüdruk. Ma tohin nutta. Ju? Kuigi vahel tundub, et ma olen unustanud, kuidas ja miks pisarad tekivad. Nutmine on meelest läinud. Südamest nutsin viimati… hm… sügisel? On rõõmroosasid ja vihaseid ja marruajavaid ja kurvemaid hetki, mis silma märjaks ajavad ja pisara-kaks üle põse veerema panevad, aga nutta nii, et silmad punased ja keha vappub nuuksetest… Kas sa paned mu niimoodi nutma?

Salaja vaatsin pilte ja sain miskit teada. Miskit, mis mulle midagi peale teadmise midagi ei anna. Tagantjärele ei saa asju muuta, kuna teadaolevalt pole mitte ükski geenius ega idioot veel ajas rändamise masinat leiutanud. Milleks olnut muutagi, kui oleks võinud hullemini minna. Paremini… antud juhtumi puhul kipun kindla „ei” poole. Siis oleks pidanud olema täiesti teine aeg ja koht ja inimesed. Välja arvatud mina. Aga tema… tema küll. Teada-tuntud tõde kehtiks siin sajaga: pole inimest, pole probleemi. Huvitav, kas mina olen kellegi jaoks probleem olnud?

Laupäeva õhtul flopilugejaga ja internetti ühendatud arvuti on raske leida. Kõik tuttavad on linnast ära, raamatukogud-arvutiklassid on kinni, avalikes netipunktides on „kastideta” arvutid. Mina ja Kristel sattusime üsna närvi täna selle pärast. Kristel sai ka nüüd seminaritöö kirjutamise võlusid ja valusid tunda. Ent kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Telefon karjub, tal on kõht tühi. Enne tahtis keegi vist mulle helistada, mobla tegi sellist „kohe-hakkan-helisema” häält. Ei helisenud. Kahjuks. Õnneks, kui Aadu jälle helistada tahtis. Reedel suutis ta mu juba üsna närvi ajada. Nüüdsest ma blokin tema kõnesid. Ei jaksa enam ta vana semu olla. Muide, sel kuul olen juba saatnud nii palju sõnumeid nagu tavaliselt kahe-kolme kuuga. Minust on usin smsija saamas.

Valged ööd on liiga valged, et magama minna. Isegi, kui hallid pilvepaanid taeva on katnud. Ometi on uni parem kui varem. Hommikused veidrad poolunenäod veidi häirivad (viimases pahandasin L.-i nii, et tüli polnud kaugel), samuti hiline ärkamine, aga peamine on see, et ma magan sügvasti. Uni on heam.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga