Ma ei suuda midagi kirjutada… Velvet Revolver ja “Fall to Pieces” kõlab mu ümber ja sees. Kümneid kordi kuulan seda. Ei suuda muud, kui tunda kõike seda, mis kunagi oli ja on ja tuleb.
Ma mäletan, kuidas Tema käejäljed mu kehale said. Üks õhtu kõnnin neil tolmustel tänavail ja nutan.
maailmavalu?
Kas ma pean ütlema, et nüüd kus ma sulle taas kirjutasin, puudutavad su sõnad mind väga.
Kas ma pean kirjutama, et ma proovisin eile siia kirjutada kolmel korral ja ei suutnud.
Kuid kui ma arvuti välja lülitasin tuli mulle üks õige mõte ning kui see hommikul
veel alles püsis siis oli see küps, väljaütlemiseks.
Sa oled osav. Sa oled väga väga sõnaosav.
Sa võiksid olla ajakirjandustudeng, kes meile avaldamata eesmärgiga oma blogi kirjutab.
Aga ei, sa võid seda teha lihtsalt niisama, ja sa meelitad inimesi ennast lugema.
Tead, mul läksid siis kõik oma lemmiklaulud meelestki, et alla kirjutada midagi.
Aga niipea kui ma enam arvutit ei vaadanud tulid nad taas meelde. Ma ei ole kunagi Gweni
sõnu üles tähendanud, kuid nüüd mõeldes sinule, ja sinu blogile ja mõeldes teistele,
kes kõik siia satuvad ja oskavad/ei oska midagi öelda, kõigi nende teiste eest ka
“Look at your watch now. You’re still a super hot female.
You got your million dollar contract. And they’re all waiting for your hot track.”
(What You Waiting For?, Gwen Stefani)
Palun kirjuta mulle, privas, eks?
Oka