Ütlesin juba aastaid tagasi naljaga pooleks midagi, mida olen siiani teatud teema juures (endale) korrutanud. Tundub, et olengi ära sõnunud. Pool sellest ütlusest on kahjuks juhtumas. Halvem pool. Ja see halb ei juhtu minule. Kui see kõik kokku nii valus on (nii teistele kui ka mulle), ei tahagi ma ütluse hea poole täitumist. Tekib hirm iseenda ees ja sees.