Piinlik hetk oli, kui vana semu ootamatus kohas ootamatult “Tere” ütles ja mina teda kohe ära ei tundnud. Kähedal häälel vestsin temaga paar sõna, tundes, kuidas ise näost punaseks kui peet tõmbun. Just nagu põhjuseta, aga mine sa tea. Rumal-piinlik juhtum.

Päeval instasse tulles nägin aga Daki endisi kursakaaslasi L.-i ja P.-d Rüütli tänaval kõndimas. P. naeris oma armast naeru ja vahepeal rääkis midagi kaaslasele. L.-il oli ikka seesama pusa seljas nagu alati ja tumeda maskiga siiamikiisu õla peal. Polnud möödakäijat, kes aksessuaarina õlal istuvat kassi tähele poleks pannud või toredale kolmikule järele vaadanud.

Tekitan veel ühe olukorra, mis mind juhmina näitab. Saadan juhendajale küsimuse veateate kohta, mis ANOVAt tehes muudkui ette tuleb. Muidu peaks nagu kõik tehtud saama, aga see värk… Ise ma ei oska midagi ette võtta. Andestust mu rumaluse pärast!

Pardid olid koondunud Emajõe paremale kaldale, kui Ujula Konsumis käisin. Jõgi on juba lahti, mustav vesi voolab oma tavapärast teed Peipsi poole. Ostsin kaks porgandipirukat, mõtlesin neid partidelegi anda, aga neid oli liiga palju. Ja lindude gripp ka, kastead. Natuke on hirmus juba.

Olen unustanud oma kasutajanime ja parooli ühes tööpakkumiste portaalis. Proovisin unustatud parooli varianti, no seda, et trükid kasutajanime ja nad saadvad su parooli meilile. Aga kaks korda ei mingit vastust. Ju siis keegi nimekaim sai need paroolid, enda paroolid. Oh mälukest küll! Tarkusetera: ei tasu igale poole kontosid luua, kui ei suuda kasutajaatribuute meeles hoida või ei taipa kohe üles kirjutada.