Tahtsin end soojendada ning põikasin instasse. Aga nüüdseks on mu käed sinilillad ning jääkülmad. Soojust pole kusagil. Peab tagasi välja minema, siis on vähemalt jope seljas, müts peas ja kindad käes. Käimised pole niikuinii veel lõppenud. Enne käisin juuksuris. Nüüd ehk rohkem neiu moodi, enne nägin välja nagu 1970ndate mees-hipirokkar. :D

Egoismus lööb kohati välja. Minu varjatud pool. Ise tean kõige paremini. Võimalik, et keegi väga lähedane teab ka. See ei pruugi välja paista, aga tunne on olemas, kohati tugev. Pole nagu päris õige mina.

Ma ei mäleta viimastest aastatest nii lumist ja külma märtsi algust kui tänavu.