Ai kurja, jälle pudenes mu teksade küljest kulinaid. Nüüd on juba 7 asja lahti tulnud. Kurjaks ja kurvaks teeb. Pean vist tamiiliga nad tagasi õmblema. Ei tasu ikka ilusaid asju osta. Andris vist ka ütles midagi mu pükste kohta, aga ma ei mäleta enam. Vist “Milleks ilusaid pükse vaja on?” või midagi. Või mis?

Tahtsin peakomponentanalüüsida, aga ei tea, kas välja tuli see, mis pidi. Mu pea on väsinud. Mis siin imestada: viimase 7 päeva jooksul olen 5 õhtul alkoholi tarbinud ja lõbutsenud ja sellest tulenevalt vähem maganud. “Küll oled alles elama hakanud,” saaks üks inimene öelda. Kuid ta ei ütle, sest ta ei tea, kuna ma pole temaga rääkinud ega kirjutanud ja sõnum kah eile kohale ei läinud. Huvitav, kas tal enam tel-numbrit ongi? Ühe sõnaga – väsinud.

Plastikkahvliga jogurtit süüa pole sugugi mugav. Suurema osa jogurtist kallutasin niisama topsist kurku, aga ma tahan neid viimaseid suutäisi ka kätte saada. Hea jogurt on ju. Toitev. Aa, kui ma poes käisin, siis ma jäin joogiriiuli juures ette ühele poisile. Kassasse jõudsime selle poisiga peaaegu ühel ajal, aga ma lipsasin kiirelt temast ette. Ta seisis mu selja taga, maksin oma jogurti eest, panin asjad kotti ja hakkasin minema. Tema jäi veel kassase, mina uurisin sealsamas kellapoe valikut, kuni tema kassast lahkus. Ta läks samast uksest välja, siis üle tee ja kaduski mu silmist Jälejetult. Nii üks poiss kaotsi läkski. (Mingi sogane tekst.)

Ma tegin uue lehe kah. Lemmikpostid. Kui meelest ei lähe, siis hakkan seal viitama teie postitusi, mis mulle meeldivad. Nii palju, et loeks veel ja veel ja veel…