Ma naersin Kristeliga linnas käies täna päris silmatorkavalt ja kuuldavalt. Endal kah varsti häbi, kui nii edasi läheb. Ta suudab mingi pisiasjaga mu totaalselt kõkutama panna, irvan kõht kõveras ja suu kõrvuni. Oeh, Kristel on parim kõhulihaste treener!

Ja kaubamajas käisime juba kolmandat korda sel nädalal ürdisaia otsimas. Ja jälle otsas! Mingi kala selle saiaga, alati otsas, kui me tahame. Peab vist mingil päevasemal ajal vaatama minema. Tegu olevat hea saiaga, ja Kristelit ma juba usaldan. Täna ostis tema hoopis Tutti Frutti kummikomme ja mina Lioni shokolaadi.

Tänavune jõulukuusk on täitsa kobe, meenutab natuke möödunud aasta puud. Tulud külge ja rõõmu kui palju. Tegelikult saab neid tulusid igale poole juba natuke liiga palju. Ilus on jah, aga ööd muutuvad liialt valgeks. Taevast ja tähti ei näe kesklinnas juba ammu. Hoovi peal näen tähistaevast kõige paremini. Õhtuti koju jõudes, passingi, pea kuklas, vaadata. Kui on, mida vaadata. Eiffelit ikka näeb, kui muud ei näe.

Olge muidu lahedad ja jooge glögi! ;)