Ma ei tea, kas sul on vaja teada,
et ma sahistasin Emajõe paremkaldal lehtedes ja vaatsin jõe musta-musta vette;
et ma kõndisin silmad kinni Aura juurest mööda;
et ma passisin K-ga ja R-ga kaubamajas ja pärast me tagusime neid musti taldrikuid Tubina kuju juures;
et mu pea on endiselt tühi ega suuda midagi mõelda, et mu pea on pulki täis ja ähvardades valutama hakata;
et ma saatsin ühelauselise kirja, kuigi poleks pidanud;
et ma olen väsinud, aga kavatsen kirjatöö veel täna ette võtta.
Kui sa arvad, et sul on vaja seda teada ja et need teadmised sulle midagi annavad, siis las ma lohutan end sellega, et olen täna midagi asjalikku korda saatnud. :)
Ah, ma ise teen seda endale. Pole oluline…
See Emajõe paremkalda asi. Seda oli mul vaja teada küll. See oli kaunis ja esteetiline – just selliseid asju ma teiste inimeste kohta teada tahangi. Ma tahan teada võimalikult paljudest teiste inimeste elude esteetilistest episoodidest.
Aitäh:)
Ma võiksin ka nii mõnegi päeva sündmused kokku võtta lausesse: Ah, ma ise teen seda endale…
Aga jõed on toredad ja vesi on hea, ka lihtsalt vaadata. Nii Emajõgi kui ka see jõgi, mis mu kodust mööda voolab. Aga ma ei ole selle jõe äärde juba päris kaua jõudnud. Ma ei teagi, miks.