Nothing to say. Ma olen täna väsinud natuke. Loodetavasti ei muutu mu pea plahvatusohtlikuks. Pean, pean, pean… kümme ja üks asja tehtud saama. Tuleb ikka täiega edasi panna, ei saa laiskusehetke lubada, ükskõik kui väsinud ka poleks. Oh neid defitsiitseid tegelasi küll! Ah, pähh, jaksu!

Edit: mitte s*ttagi pole muutunud. Kell 20.39. Hunnik Eesti Looduseid läbi vaadatud, midagi isegi leitud, mida ehk kasutada saaks. Juhendaja “rõõmustas” mind teatega, et aega on napilt ja vahetult enne kella kukkumist sõidab ta piiri taha, nii et pean “väga iseseisvalt” oma töö lõpetama. Ja kaitsma kah, kuna ta selleks ajaks vist tagasi ei jõua. Jee…

Ah-jaa, Fox käis Tartus. Saime kokku, käisime pubis söömas (huvitav, kellel küll seda raha oli? :P). Tema elu voolab kah samas sängis nagu ikka: töö ja kodu. Nüüd hakkab uuel teemal bakat kirjutama. Jamad missugused! Oh, ärme üldse mitte räägime. Meil ei ole ju eraelu. Meil pole üldse elu. Tuletage mulle vahel meelde, et ma veel hingan.

Edit 2: Daki, millal martiiniklaasi tõstame? ;) [<– jestas, ma võiks jooma minna, ainuke mõte, mis praegu naerma ajab]