I wish I was as invisible as I make me feel

Ma ei lähe homme eksamile. Pole jõudnud kõiki ülesandeid läbi lahendada ega teooriatki päris selgeks saada, valemitest rääkimata. Reede on uus tärmin.

Ma tahaksin öösiti elada. Et keegi mind ei segaks oma tegemiste, rääkimise ega kohalolekuga. Et saaksin omaette olla niisuguses vaikuses või müras, nagu soovin. Kõndida tühjadel tänavatel, olla nähtamatu pimeduses, mõelda ja unistada mida iganes. I`m not good in living. Not in daylight.

5 thoughts on “I wish I was as invisible as I make me feel

  1. Ilus on olla nähtamatu pimedas polaaröös :) Öine linn on ka hirmus ilus. Miskipärast meenub mulle seoses öise linnaga selline film nagu Collateral – ohtlik reisija.
    Muidu oli film suhteliselt mõttetu, aga öine Los Angeles oli küll vapustav :)

  2. Ähh, iseenesest peavad ameeriklased Los Angelest oma linnadest üheks inetuimaks. V.a. muidugi need, kes seal elavad:) Üldine hinnang L.A.-le on “kole asfaltväljak”.

    Ma olen sealt ainult lennukiga üle lennanud. Tundus küll üsna kole linn olevat jah.

  3. Eks see L.A. sellepärast nii ilus tunduski, et pimeduses polnud koledust näha ;)

    Ja ma ei ole selle asfaltväljakuga mitte mingil kombel kokku puutunud, ei maast ega õhust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga