Väsinud. Jälle. Mittemillestki ja kõigest. Tegematajätmised, tegemist ootavad tegemised, tegemiste ajal muuga tegelemine. Sündmused, milles olen vaid kõrvaltvaataja ega saa midagi teha. Tahaks, aga ei saa. Ma ei taha, et asjad nii läheks, nagu nad kipuvad arvatavasti minema. Poleks pidanud üldse sinna suunda minema. Aga see on teiste elu ja mina pole ütleja. Kurb ja pahameel korraga ja kordamööda. Mina ainult vaatan, kuidas ümberringi otsustatakse, tehakse valesid ja õigeid tegusid, elatakse maha tõmmatud joont pidi käivat elu. Mina ei saaks nagu enam midagi teha. Sõltun teiste otsustest. Väike pall suures mängus. Väsitav. Uni kogu aeg, ainult magaks. Magaks, et ei peaks midagi tegema. Ega mõtlema iga päev samadele asjadele, uuesti ja uuesti, vastust leidmata. Aga võib olla see väsimus polegi elust, hoopis hemoglobiini tase madal või midagi? Arsti juures pole tükk aega käinud. Värskendaks tutvust, laseks natuke veeni torkida?

Ma ostan täna endale uued kindad. Pean ostma, muidu külmuvad mu käed otsast. Ja mütsi otsin ka kapist välja. Salli vist ka. Tennistega juba külm käia, natuke niiske kah, kuna uduvihma sadas enne. Raamatukogus käisin. Füüsikaraamat ja kaks plikaderaamatut, meelelahutuseks, kui und ei tule. Tõsiseid teemasid ei filmides ega raamatutes ei kannata hetkel, pigem ajule puhkust andvat meelelahutust. Paar tundi õppimist päevas, rohkem ajab juba kõik sassi. Liiga aeglaselt edenen. Kohta ka ei ole saanud. Nüüd tuleb põud sel turul, ma usun. Kas magada homme nii kaua, kui magan, või sundida end varem ärkama?