Külmaks on läinud. Õues muidugi, aga siin ruumis ka, kus parasjagu viibin. Atsihh! oli enne. Rohkem ei taha aevastada. Varbad said jälle natuke märjaks, kui loikude vahel kekseldes linna tulin. Nüüd on neis külm sees. Ja kindad peab raudselt välja otsima, enam ilma ei saa. Kutse sauna homme minna kõlab praega mõnusalt, hästi soojalt kohe. Vbla lähengi kalla juurde leilitama.

Ja kalla on mu sõbranna. Viimasel ajal ta kasutab seda sõna päris palju ja mullegi jäi see külge. Kusjuures, sõbrannad kasutavad omavahel rääkides päris palju kõikvõimalikke hellitusnimesid. ma ei tea, kuidas meessoo esindajad selle peale vaatavad või sest aru saavad, kuid meie (esialgu pean silmas end ja oma sõbrannasid) jaoks on see täiesti normaalne nähtus kutsuda oma kallist sõbrannat (või üldse kallist inimest) järgmiste nimedega: tibu, kiisu, kalla, muska, tibulinnu, kallikene, tipsi, tupsu jne. Oma kallima jaoks on ka olemas kõikvõimaliku nunnud nimed, aga säästan sind nendest. :D Ma üldse lõpetan selle teema, sest asi kisub läägeks ära.