Täna oli viimane tööpäev. Minu esimene samm pikal karjääriredelil on tehtud. :P Tulin ära kergendus- ja rõõmutundega, tahtsin lausa hõisata. Sain omale tööraamatu ja puha. Palka sain ka, kuigi vähe. Aga natuke aega saab elada ja ringi käia. Natuke uhke tunne lausa.

Eilne paha tuju on ka kadunud. :D Nüüd ootab ees nädalavahetus, saan niisama lebotada ja omi asju ajada. Ja külla minna. Suhelda inimestega näost näkku, näha nende silmi, kuulda nende häält, tunda neid hingamas. Vahepeal tekkis täielik võõristus inimeste, õigemini inimhulkade suhtes. Eile läbi kesklinna koju minnes soovisin, et neid inimesi poleks. Ei osanud olla, kartsin rahvast, kes ümberringi liikus ja kohvikutes istus. Olen suhtlemisest natuke võõrdunud. Tasapisi tulen tagasi molekulaasrsesse maailma. Nelja seina vahelt inimeste sekka. Tagasi inimeste juurde.