Ma istun vaikselt ja üksi arvutiklassis, mis suvel on tudengite poolt maha jäetud. Laua peal on kommipaberite hunnik. Kursaõde tõi mulle Geisha komme, sest ma hoidsin ta jänkul nädalavahetusel silma peal. Jänku on armas.

Reede õhtul istusin Kristeliga tagahoovis ja ajasime keskööni juttu. Ja vaatasime nahkhiiri lendamas ja kassipoegi rohus hüppamas. Mõnus on lihtsalt niisama istuda ja kalli sõbrannaga rääkida oma tegemistest ning muust tühjast-tähjast. Kui inimestel poleks neid inimesi ega hetki, siis poleks elu sugugi nii meeldiv kogemus. Ja laupäeva õhtul olime juba kolmekesi, sest Rikardo tegi kiire üllatusvisiidi Tartusse. Siis me istusime taas Kristeli juures, jõime sinist jooki ja naersime peamiselt. Rikardo toppis lustlikult oma nina teiste inimeste (st minu) isiklikku eraellu (aga mitte sugugi paha pärast), kuid ma ainult itsitasin ta küsimuste peale. Hea, kui sul on olemas sõbrad, kes sind naerma ajavad ja kellega põhimõtteliselt tõsiseid teemasid saad naljaga arutada. :)