Mul on sada asja peas, mida öelda tahaks, aga nagu ikka kaob neist suurem osa kuhugi ajukäärude vahele ära. :-P

Mind on maha jätnud inspiratsioon ( no mitte kuidagi ja mitte midagi ei oska oma töösse kirjutada), hr. Mati Uni (viimase nädala jooksul olen teki alla jõudnud kell öö, st kell 2 midagi; kuid uni ei kavatse enne paari tundi tulla; ja hommikul-päeval ainult magaks), head mõtted, energia, vaimuerksus ja muu säärane.

Mind on leidnud unetus, häirivad mõtted enne ja pärast und, paanika (kohati), uimasus, nüri vaim, ei-viitsi-aga-peab, ükskõiksus (samuti kohati) ja tuhatsada asja veel. Negatiivseid asju nagu kordi rohkem kui positiivseid, kuid endalegi üllatuseks suudan ma praegu rohkem naeratada kui sügisel, mil kursatööga samasugust vaeva nägin ja oma senise elu kõige mustema masenduse läbi elasin.

Tead, miks ma naeratan? Sest sina oled siin ja ikka kribad midagi, mis suunurga tõusma paneb või lausa kõkutama ajab. Sina oled praegu mu sõber, sest oma molekulaarsete sõpradega kohtun-suhtlen harvem. Lihtsalt pole aega. Võrk on hetkel sõber, sest toob inimesed mulle lähemale. Natuke vaenalane ka, sest võtab ikka märkimisväärse osa ajast, mis võiks hoopis muule (loe: asjalikult) kuluda.

Aitäh, Arni! :-D Suur rõõm! (Sain just kirja kätte. Võin sulle sel teemal üht-teist kirjutada, aga tuleta meelde, mul need va mälukad vahel ;-)

Tahtsin veel seda öelda, et hetkel eelistaksin elada nagu Karupeog Puhh: ainult sööks (soovitavalt head ja paremat) ja magaks (rahulikult). Ja vahepeal käiks Notsul ja teistel külas. Kas poleks mõnus?! Igatsen aega, mil saab oma soovide-tahtmiste järgi tegutseda (loe: suve).

Jep, nii palju siis tänaseks. Lõpetan tänase Gilmore`tüdrukutega, vähemalt üritan mitte kauemaks üles jääda. :-)