Eelmine nädal oli hea nädal, kohati lonkas, aga siiski. Teisipäeval läksin lõpuks Liikale külla. Olime kahekesi, mõnus tüdrukute olemine oli. Sain ajutiselt oma pea ka tumedamaks. Ja Itimees võttis ka meie õhtust virtuaalselt osa. Ma pole enam kurb ega pahane Ta peale. Kuigi Ta ütles, et mul on kurjami pilk, kui ma Talle kirjutan (veebikaamerast nägi, mis me tegime). Armaskarm pilk. See jäi mulle hinge. Miks ta nii ütles, kui Ta..? Aga pärast ütlesin ma Talle, et Ta endiselt mu lemmikinimene (sest on ka). Tema kostis, et sellist asja ei või enne magamaminekut öelda, muidu hakkab mõtlema ega saa und. Natuke paras Talle….

Kolmapäeval oli äratus kell 7 ja tund hiljem jõudsin koju. Siis asjad kokku ja Tallinna bussi peale. Kontsertist juba kribasin. Mina jäin igati rahule. Aga Tallinn mulle ei meeldinud. Samas – Mustamägi, kus mu onu elab, polegi nii jube. Täitsa elatav kant. Aknast paistis männitukakene ja Starmani maja. :-P Aga muidu on pealinn liiga kitsas, liiga täis ehitatud linn. Silmapiiri ega avarust ei ole seal. Mul hakkas pea ringi käima, ma ei tundnud end seal hästi. Tartu on ikka kõige minulikum linn. Reedel tulin tagasi ja tundsin kergendust oma linnas kõndides. Siin on kõik oma.

Laupäeval käisin kahe kursaõega Club Tallinnas. Nad käisid nii peale, et mul muud üle ei jäänud. Muusika oli minu jaoks tavaline klubimuusika, ei midagi erilist. Tantsisime paar-kolm tundi ja tulime tulema. Ei juhtunud midagi märkimisväärset. Pühapäev möödus tuba kraamides ja õhtu Kristeli seltsis. Täna olin nii tubli, et käisin sambalaid määramas. Homme jälle ja nii iga päev sel nädalal. Ja järgmisel nädalal loengutesse… Kool algab jälle.