Täna siis lõpuks saab suur plaan teoks: mina ja Kristel läheme Atlantisesse. :-P On tibid! Oh, pakun, et ma tulen sealt jälle sellise mõttega: ma ei lähe enam kunagi klubisse! No vaatab, kaua me seal vastu peame. Kui väga jube on, siis võiks CT-sse (see on täitsa ok klubi) minna, kuid Kristelile seal eriti ei meeldinud. Nokk kinni, saba lahti. Saba lahti, nokk kinni.

Eile oli Kirsteli emal sünnipäev. Viisin talle roosiõie, tema pakkus mulle salatit, särki-värki ja kaks pitsi viina läks nagu lipsti mu kõrist alla. Et nagu mida? Mina ju viina ei joo. Hämmeldus nii Kristelil kui ka mul. Pärast käisime Kristeliga Annelinna keskuses ja Eedenis. Mul oli selline kummaline huumorituju peal, eks viinast siis. Aga naljakas oli vähemalt.

Täna enam ei ole naljakas, sest tujutus on tagasi. Ja kuusk on ka Raeplatsil maha võetud, nuuks! :-(  Ja lund pole, mitte midagi ilusat ei ole enam. Sellise talve võiks vabalt talveunes veeta. Ja Liikaga ka nagu suhtlemine ei edenenud. Nad said alles eile elektri tagasi, eks tal kodus tegemist. Veiniõhtu jääb sel nädala vist ära, sisetunne ütleb nii. Pean mingi positiivse mõtte leidma vms, rikun muidu nii endal kui ka Kristelil õhtu ära. Urrima lugu küll!

Kordan tänase mapitäie taimi veel üle. Taim-taim, hakka pähe!

Kas Temaga (!) peaaegu oma suure mure jagamine on piisavalt positiivne? On küll. Kas Tema sõnad “vast leiab aega istumiseks” on piisavalt positiivsed? On küll :-) Kas daki kommentaar on piisavalt positiivne? Liigagi. :-D Suur tänu mu tuju tõstmast, meenutan su sõnu alati, kui taimi õpin. :-P