Heh, see rõõmuhõise on küll väga unine ja häälest ära, aga vabam on tõesti olla. Ma ei pea umbes kaks nädalat koolitööde kallal rabama ega mingiks ebainimlikuks ajaks loengusse jooksma.  :-D  Lõpuks saab magada, millal ja palju tahan. Ja Muumioru lugusid hakkan ka lugema. Teen endale tassi piparmünditeed, krõbistan piparkooke ja loen Muumioru lugusid. Mõnus! Ja kui tuju tuleb (või hoopis ära läheb), siis lähen kesklinna jalutama ja Raekoja platsile kuuske imetlema. Nüüd on just õige aeg end hellitada ja kõike meelepärast ette võtta. ;-)

Kui nüüd päris aus olla, siis juba pikemata ega mõtisklen ma ühel teemal. Varemgi on juba mainitud, et siinne seltskond on kui omamoodi sõpruskond. Selles ma ei kahtlegi, sest pole kommentaarides ega muidu täheldanud halvakspanu või ebasõbralikku suhtumist. Aga kas see oleks ka päriselus nii? Mõnedki teist/meist suhtlevad ja on sõbrad väljaspool seda lehekülge, kuid mismoodi suhtuksid omavahel veel mitte tuttavad inimesed näost näkku kohtumisel? Ja ma mõtlen just neid inimesi, kes siin üksteise sissekandeid loevad ja justkui tunnevad -teavad teisi blogijaid. Kas see sõbralikkus säiliks või muutuks keegi ebasümpaatseks? Või polegi vaja teada, millised need teised inimesed tegelikult on? (Segane tekst tuli, aga eks mu mõtted väheke sassis ole viimasel ajal. :-P ) Kas on oluline teada, milline inimene mingi nime taga peitub või las illusioonid jääda?