Ma olen nii unine veel, sest tõusin täna kell 7, et loengusse jõuda. Ma olen harjunud kell 8 tõusma, see on minu jaoks kõige varasem aeg, mil ma suudan normaalselt ärgata.
Eile oli hea päev. Ma rääkisin Itimehega peaaegu kolm tundi MSN-is. Ta on nii armas! Olen temast täiesti vaimustuses. Ja vist armumas ka… Ainult, et ma pole kindel, mida tema mõtleb või tunneb. Tema jutust (õigemini tekstist) võib nii ja naa aru saada. Kõige armsam oli see, kui ta rääkis, et tahab järgmisel suvel Ernale minna, vaatab, kas tuleb tagasi. Ma ütlesin talle, et mina küll ootan teda sealt tagasi. Tema vastas, et siis peab küll tagasi tulema. :-)  No on lugu, ma olen sellises ninnu-nännu tujus jälle, et endal ajab ka varsti südame pahaks. :-P  Aga nüüd ma arvan, et parim aeg armuda on hoopis talv, mitte kevad. Sest talv on palju romantilisem ja soodustab soojade tunnete tekkimist. Ja muidugi kogu see ilu: lumi, tähed taevas, õhtune linn laternate säras… Tundub, et paremat aega ei saa ollagi. Paremaks läheks kogu lugu siis, kui me kokku saaksime ja ka kokku jääksime. (siin kujutage ette mu õnnest säravat nägu)  :-)