Oi johhaidii ja trallallaa! Miks peab täna jälle kõik viltu minema? Ma ei jõua varsti enam ära kiruda. Urrr! Ja kõrvavärdjas olen ma ka: ei kuule tänaval kõndides, et mu telefon heliseb. Inimene üritab mind kätte saada, aga ma lihtsalt ei kuule… Ma ei taha helisemistugevust põhja ka panna, siis on ka totter: kõik vaatavad, et kes see siin pläriseb. Pliuh ja pläuh! Kodus teen endale sooja kakaod ja võisaia kõrvale, ehk hakkab parem. Ja võtan uuesti oma töö ette, sest eile hakkas kirjutamine päris normaalselt edenema. Sain raamatukogust mingi raamatu metapopulatsioonide kohta, loodetavasti on sellest mulle abi ka. Siiralt teie turtsuv (aga mitte aevastav) Siilike  :-P