Eile oli esimene koolipäev. Käisin isegi aktusel, ikkagi viimane avaaktus minu jaoks ju. Pärast lärmakat, meeleolukat ja emotsionaalset aktust käisin kursaõega söömas. Meiega liitus veel üks kursaõde, kolmekesi kondasime linna peal ringi, siis käisime Mari-Liisil ühikas külas. Õhtul kell 18 algas bioloogia rebaste tutvumisõhtu. Neile tehti traditsiooniline tuur, viidi läbi abiellumistseremoonia ning muidugi joodeti neile kahtlast piiritusejooki. Seda on alandav läbi elada, kuid lõbus pealt vaadata. Mingil hetkel ma lahkusin selle karavani juurest ja sain Kristeliga kokku. Istusime Raeplatsil, kurtsin oma kurba saatust ja saamatust. Läksime kõndima ja täiesti ootamatult saime kokku LRga. Tema on kutt, kellega tutvusime aasta tagasi Püssikas, kuid keda näeb nagu kuuvarjutust. Ja kas seda ongi vaja mainida, et ka temast olen ma vaimustuses? Veetsime paar tundi LR ja tema sõbra seltsis: istusime pargis ning lobisesime maast ja ilmast. Jutt jooksis hästi ja ka tunne oli hea. Sosistasin Kristelile, et ma olen ravitud (`Karlist´). Ta ainult naeris selle peale. Kas ma olen imelik, et mulle samaaegselt kaks kutti meeldib? Arvasin, et mina ei satu sellisesse olukorda, kuid nüüd olen ülepeakaela selles sees. Ja kogu mu tähelepanu ja vaimustus on suunatud sellele kutile, kumb parasjagu nägemiskauguses ja käeulatuses. Millalgi peaks vist valiku tegema: kumb jätta, kumb võtta. Ehk aeg näitab, kummaga on mul suuremad võimalused midagi püsivamat luua? Seniks, kui see selgub, tegutsen kahel rindel korraga. Loodetavasti ei mõista keegi mind selle eest hukka ega hakka litsiks sõimama.