Täna on jälle tuju veidi rikutud, sest hommikul suutis iga pisiasi mind närvi ajada. Ei taha millelegi mõeldagi. Nii palju on vaja teha, aga ei viitsi midagi ette võtta. Blääää….

Lähen täna õhtul Liika juurde maale, saab veidikeseks linnast eemale, ehk lööb pea klaarimaks. Liikast tunnen puudust ka vahel, sest ta elab ju maal ning näitab oma nägu linnas vaid nii palju, kui vaja. Üks lisaboonus ka: näen seal üht superkena ja meeldivat inimest lisaks oma sõbrantsile. Rohkem ei kommenteeri!

Eile oli meeldiv päev: veetsin selle Kristeli juures. Ta aitas mul kirjandust lugeda, kuigi ta se`st miskit ei mõikand, tegi meile hüva rooga, õhtul tegime linnas väikese jalutuskäigu. Mis ma küll ilma Krissuta teeksin! Ta on ikka väga hea sõber. Au ja kiitus sõprusele! :-)