Paar päeva taas mööda läinud nagu niuhti, aga miskit pole nagu tehtud. Välja arvatud teispäevane Püssikas käik (sai niisama lobisemas käidud tuttavatega) ja kolmapäevane külaskäik sõbrantsile, keda polnud mitu kuud näinud. Muidu passin kodus ja loen neid tüütuid materjale.

Üks interneti-tuttav, keda ma silmast-silma näinud pole ja kellega ka muidu harva suhtlen, saatis mulle kirja. See oli meeldiv üllatus, sest ikka on ju tore, kui keegi su vastu huvi tunneb. Ja kui seda huvi ilmutab veel põhimõtteliselt võõras isik, on rõõm kahekordne. Saatsin pika kirja vastu ning loodan, et me suhtlemine ehk tiheneb.

Kaubamajas on augusti alguseni allahindlus. Leidsin sealt ühe imekena nabarõnga: rohelistest kivikestest lilleõis, väiksem valge kivike keskel. Just see õieke meeldib mulle. Kahjuks pole mul nabaauku ja rõngas jäi ikka poodi. Kui see lilleke oleks sõrmusel, ostaks kohe ära. Võiks ju ka nabaaugu teha, aga kas ma ikka tahan ja julgen seda? Kristel kiidab küll, et mul on kena keha ja ilus naba, et võiksin teha küll, aga..  Jälle need agad!!! Ma olen nii kahtlev alati. Iga asja juurde käib mingi AGA. Hm, mulle meenub, et kunagi keegi siin juba arutas sellest AGAst. Lõputu ring ühesõnaga.