Mina ei tea ega saa aru, kas kellakeeramine mind kuidagi mõjutab. Talve- ja suveajale üleminek toimub alati ööl vastu pühapäeva ning ma magan pühapäevadel nii kaua, kuni und jagub. Seega pole eriti oluline, mis kell ärkan. Isegi kui järgmisel päeval on keerulisem ärgata, on see sageli lihtsamalt seletatav mingi muu asjaoluga seoses.

Seekord olin kellakeeramise öö täiesti ärkvel. Öö oli tunnikese jagu lühem, kuigi aru sellest ei saanud (vt ka eelmine postitus). Magasin poole päevani (pärastlõuanani) ja päev oli nagu päev ikka.

Veider oli see, et täna kiskusid silmad lahti juba enne kella 7. Arvasin, et kell on 8 saamas, sest selleks ajaks olin äratuse pannud. Imestus oli suur, kui ilusalt punaselt seinakellalt lugesin välja, et kell alles tunnikese võrra vähem. Jee, veel sai magada! Tavaliselt ma iseenesest nii vara ei ärka. Kell 8 õnnestus end äratuse peale ikka üles ajada, et ühistu esimees ja termopildistaja vastu võtta.

Hommik oli karge ja päikseline.