Eile, 28. juulil 2011 tegin oma Viljandi folgi debüüdi. Ei, ma ei esinenud, vaid käisin esimest korda elus Viljandis folgil.

Miks alles esimest korda? Aga mitu korda keegi teist on mind sinna kaasa kutsunud ja päriselt võtnud ka? Igal aastal on olnud keegi, kes küsib, kas ma lähen, või öelnud, et võiks minna. Ja sinna see jääbki. Pärast jagatakse muljeid ja imestatakse, et miks ma ei läinud. Sest keegi ei võtnud mind kaasa. No vot. Sel aastal üks tuttav läks ja võttis mu kaasa.

Võtsime päevapassi, et käia erinevatel kontsertidel. Mõistlik oli, sest napilt tunniajase kontserti eest 9 eurot maksta oleks palju olnud. Kõige huvipakkuvam kontsert mulle kui salsatantsijale oli muidugi Joaquin Diaz Band’i kontsert. Käisime neljal kontserdil ja niisama Viljandis uitamas. Ma pole aastaid seal niisama ringi käinud, seega oli igati tore sinna sattuda ja korraga palju uut näha.

Mul polnud mingit äratundmisrõõmu, et folk on see, mis mu elust puudu on. Ju ma siis pole see õige folgitüüp, keda seal karjadekaupa näha võis. Ettevalmistunud ja vastava varustusega ja paljajalu poris tantsimas… Tore üritus, kuhu võib veel mõnda head ansamblit kuulama, aga ma ei ela kindlasti selle nimel.

Mul on mu tARTuFF :)