Täna ärkasin iseeneslikult kella 8 ajal. Mis on ju tore, arvesse võttes fakte, et magama läksin umbes kell 2 ja täna on esmaspäev.

Tore polnud põhjus, miks ma ärkasin ja enam viimase minutini magada ei julenud. See oli unenägu. Olin koos ühe mehega lodjasarnase laeva pardal. Mees hoidis mind kinni ja üritas mind teelusikaga (!) pussitada ning mu südame välja koukida. Öäk! Õnneks ma jäin ellu, kuid vastik tunne on siiani sees.

Õudusunenäod ei ole toredad, isegi kui neid haruharva näeb.