Kolmapäeval saabus ikkagi see teatud kergendus- ja vabadustunne. Kõik möödus rutakalt, mingis mullis ja hästi. Ja kuigi kõik ootasid mu väljumist kuue samba vahelt, tulin mina tagauksest. Selline ma olengi – omamoodi.

Nüüd on ülikool läbi ja teinegi diplom taskus, seekord siis magistridiplom (kuna mu vana baka on võrdväärne uue magistriga, siis olen tegelikult topeltmagister). Nüüd saab rahulikult oma tööd edasi teha. Doktorantuuri pole isu veel minna.

Puhkus algas ka. Saan süüdimatult magada. Või kell 3 öösel magama minna pärast suurepärast salsapidu, mis päädis Maasikas tantsimisega. Tantsisime nii, et rahvas jäi vaatama :)

Kõik on läbi. Kõik on veel ees. Ja kõik on korras.