Õhk on härmas. Ja valgust täis.
Sinine taevas lausa võõras näib.

Ma ei olegi veel lehtedesse sahistama jõudnud.
Toomemägi on teisel pool jõge. See tundub nii kaugel.

Tegelikult pole ju külm. Alati olla saab külmem.
Lihtsalt harjuda uuesti vaja on.

Ja ma arvan, et šokolaad oleks omal kohal.