Olen viimastel päevadel end justkui vahekohas tundnud. Aastaring on täis saamas, taas on aeg muutusteks. See tekitabki vahekoha, ülemineku, lüües kergelt kõikuma nii jalgealuse kui meeleolu.

Aasta tegin suure sammu elus edasi ning kolisin omaette elama. Sain päris oma elu. Sain õnnelikuks, enesekindlamaks, rõõmsamaks. Harjusin enda jaoks uute olukordadega, mis minu meelest peaks olema normaalsed, mitte harvad eriolukorrad. Päris oma elu tõi kaasa muutused nii minus endas kui ka ülejäänud elus. Ja ma olen väga rahul inimesega, kes minust on selle ajaga saanud :)

Nüüd on taas aeg kolida, veeretada lõpuks ometi üks koormav kivi oma turjalt ning võib olla leppida mõne paratamatusega. See tähendab, et on aeg taas veidi muutuda ja muuta. See tähendab, et tuleb jätta juba tuttav ja oma ning omaks võtta ja harjuda uuega. See tähendab, et ma natukene kaotan ja otsin, olen veidi pidetu ja ekslev. See tähendab, et olen natukene nukker ja endasse tõmbunud, igatsen ja nostalgitsen. Aga see võib hoopis tähendada, et olen elevil ja rõõmus, askeldan ja tuhisen ringi. See võib tähendada uut lehekülge, uut peatükki, tuues taas säravat olemist või siis pisut hallikat meelt. See võib tähendada palju või midagi vähem.

Millised muutused on ja mida endaga kaasa toovad, ei tea isegi mina enne, kui need juhtunud on.