Kuidas teada saada, et keegi on sind oma maailmast välja lõiganud? Ükskõik, kas meelega või kogemata.
Kas siis, kui endal on tunne, et sa ei kuulu enam selle inimese maailma: ei minevikku, olevikku ega ka tulevikku? Kuigi sa varem kuulusid, isegi väga tugevalt.
Kui inimesega suhted katkenud, kas siis oledki tema maailmast väljas? Aga kui mingisugused suhted on alles, olgu hingitsevad või taastärkavad? Kui inimene sinuga räägib, sinuga koos midagi teeb, kas siiski võid tema maailmast välja arvatud olla? Ja koos olemine on “vanade aegade meenutuseks” või viisakusest või “äkki on mul seda tutvust veel kunagi vaja”?
Kuidas sa siis aru saad? Olles ise samal ajal naiivne ja pime ning hoides isikut veel omas maailmas kinni, lootes, et tema teeb sama?
Ja kas on õigust vihastada, et keegi on sind oma maailmast välja arvanud? Või kui on tunne, et ta on seda teinud?
ei saagi vist teada. sest endal näiteks on inimesi, kellega ei ole ammu suhelnud, aga kes sellegipoolest ei ole minu maailmast väljas – vahel mõtlen, kuidas neil küll läheb.
samas ei tea, kas teised ka nii teevad. või on tõesti sedasi, et kui inimene minuga enam rutiinselt ei kontakteeru, siis ongi kõik sosed läbi lõigatud ja lõpp…