Üsna äkkotsusena käisin pärast tööpäeva koos Arabellaga Athenas filmi “Happy-Go-Lucky” vaatamas. Mis siin salata – iga film, kus peateemaks kool ja/või õpetaja, pakub huvi. Sest kõik algab eriala valikust :)

Esiteks Athena kohta. Seal on väga kena ja mugav kinosaal, tehnilise poole pealt ka ei ole midagi kurta. Mulle meeldib. Meeldib ka seepärast, et seal saab alati istuda, kuhu tahad, sest vaatajaid on nii vähe. Siin ongi aga: on kurvastav, et Athena kinos nii vähe inimesi filme vaatamas käib. Olen vaid korra täissaali näinud, see oli Hispaania filminädala ajal, mil seansid olid prii sissepääsuga. Meenus teine kord veel – ülemulluse PÖFFi ajal. Miks rahvas ei käi heas kinos vaatamas häid filme?

Olgu, nende kinokava ei paku nii palju filme kui kobarkino ja alati ei olegi miskit kavas, kuid ikkagi. Seni olen nende filmivalikuga rahul või väga rahul olnud. Iga film on jätnud mõneks ajaks hinge jälje, pannud pähe mõtteid, raputanud ärkvele hallist igapäevast. Paar filmi olen hiljem DVD-l ostnud, et veel vaadata. Mõnda neist on ka ETV-s näidanud, nagu telekavast silma jäänud. Maitsekas valik. Kui julged, vaata järele ateen.ee.

Teiseks filmist. Üldmulje oli meeldiv ja jaburalt tore (nagu me isegi). Tõsi, mõni asi oli selgusetu ja mõni asi veidi ülepingutatud. Näiteks Poppy naermine, kilkamine ja kulinad. Kuidagi veidi palju sai filmi lõpuks. Ja mis teema selle kodutuga oli? Olgu, segavate asjaoludega las olla.

Järjekordselt leidsin filmist mõtte, et õnnelik ollakse isemoodi. Igaühel oma õnn. Ka “Mässajate tänavas” oli sama iva – õnnelik saab olla teistmoodi kui miski üldise malli järgi. Kui sa oled nii, nagu end hästi tunned; teed seda, mis meeldib; kui sul olemas kallid sõbrad jne, see on samuti õnn. Mõne jaoks seisneb õnn ka pangalaenu eest ostutud klantspildilises kodus ja tagaaias rooside kasvatamises, abikaasas ja peres. Mõne jaoks on õnn hoopis elu üürikorteris koos sõbrannaga ja tobeda kollase autoga sõitmises, kõrge kontsaga saabastes ja batuudil hüppamises. Ja ei saagi olla kade teistsuguse õnne või õnnelik olemise peale, sest kui sa ei mõista, siis… mis sa tühja vihastad või kadestad.

Sinule sinu õnn ja minule minu õnn. Hea, kui meie õnned kattuvad.

Veel – on väga hea, kui sul on sõber, kes sind kahe jalaga maa peal hoiab.

Ja üks veel – kevadine oli. Kuigi aru ma ei saanud, mis aastaaeg filmis oli. Hing ihkab kevadet – helerohelisi kaski ja kollaseid tulpe. Ja kirju.