Mi siis, kui kõik tundub hetkel korraga natuke liiga ilus, et päris olla? Kuigi on midagi, mida mõistus teab, et ei saa õigeks pidada, samas on tore.

Ja sügis on nagu filmis. Kuldsed lehed katavad vihmast märga tänavat, sirelid on veel erkrohelised. Tuul mühiseb ja rongid teevad oma rongihääli…. ja üldse tundub veidikene liiga hea, et mõelda, kas ikka on. (See, et tööd vahel kipub rohkem saama ja unetunde vahel vähem, ei loe suurt midagi. Sest on inimesi ja tegevusi ja nii…)