Duubelplaadi lood said selleks korraks läbi. Plaadimängijasse sisestati taas singel, mis pärast mõningast pausi kõlas nagu varemgi, kuid mõnigi noot tundus uus. Vana asja uute võlude avastamine.

—

Ta tõmmati kohaliku tähtsusega poolkomöödia-pooldraamaseebikasse. Juhuslikult ja poolkogemata sai ta teise naispeategelase rolli. Ta mängis paha – meesteõgijast suhetepurustajat. Oojaa, seekord oli tema see õel ja julm naine, kes teiste inimeste õnne rikub. See kogemus oli täiesti uus, üllatav ja hämmingut tekitav. Salamisi sattus ta isegi hoogu ja nautis ohtliku naise rolli.

—

Toomingas on peaaegu ära õitsenud. Kohe ja juba on käes hobukastanite ja sirelite aeg. Vanast harjumusest peatub ta alati puhkenud sirelipõõsa all ja otsib silmadega mõnd viie või enama kroonlehega õit. Olgugi et ta enam nii väga sellise soovi ja õnne täitumisse ei usu, on väike lootus ikka hinges. Sest kui midagi väga tahta ja heade mõtetega asja alateadlikult mõjutada, võib see ühel päeval ikkagi täide minna.