Põhiline tõdemus oli see, et tegelikult on elu lihtne. Isegi keerulised olukorrad olevat lihtsad. Süvenemine asja sügavamasse olemusse ei olnudki nii  oluline, pigem Käbi sõnad, et nii ongi.
Viietärnilist Metaxat ja kolme kohvi juues jõudsime veel muidki elutarkusi ja tähelepanekuid kuulda, sekka lõbusaid ütlemisi, nostalgilisi meenutusi ja oleviku-tuleviku heietusi. Käisime Püssikas ja Pooles Kuues, mis kunagi olid põhilised kohtumiskohad ning meenutasime aegu, kui olime noored ja ilusad. Vanadusest andsid märku valju muusika talumatus, mittetantsimine (kunagi olime Käbiga esimene paar põrandal) ning homsele tööpäevale mõtlemine.
Lubasin Käbile Rakverre külla minna. Seda enam, et tal on nüüd Art Café kliendikaart ja isiklik kuut. Vanad sõbrad teevad meele heaks :)