Sessi ainukene eksam läks umbes pooleks aia taha. Eilne kella seitsmene äratus ja alles poole kahene magamaminek ei mõjunud tänasele mõtteärksusele hästi. Mitte et ma oleksin suutnud asja selgeks korralikult õppida.

Vähemalt sain teada, et mul on väline kontrollikese – ma ei tunne, et ma ise oma elu kontrolliksin. Samas ei tähenda osakese psühholoogia õppimine seda, et ma endast nüüd aru saan. Või teistest. Ma ei tunne endiselt, et tean, kes olen.