Kaks pastakat olen kahe kuuga tühjaks kirjutanud. Täna said nad mõlemad otsa. Roheline pastakas on veel täis kirjutamisjõus, aga ma ei kirjuta sellega. Rohelise pastakaga teen ma järjekorranumbreid ja tärne ja punkte loeteludes. Ja tõmban pealkirjadele ja alapealkirjadele jooni alla. Et oleks selgem, kus ja mis.

Mul on uut pastakat vaja. Ma tean, kust poest meelepärase saan. Maksab 5 krooni. Septembris ma otsisin poodidest oma vanu lemmikuid, aga ei leidnud. Leidsin ühe teise hea pastaka, mille nüüdki ostan.

Kiiresti kirjutades lähevad tähed sassi. e on nagu i; u ja v võivad olla sarnased, samuti k ja h ning r ja s; õ-l pole korralikku katust. Aga teised ütlevad ikka, et mul on nii selge käekiri. Ses suhtes küll, et ma kirjutan üsna suurelt, eelistan ammust ajast suure ruuduga paberit joonelisele ja väikse ruuduga paberile. Väikselt kirjutada tundub raskem, aeglasem ja tekst tuleks liiga tihe.

Mulle meeldib tekitada mingi süsteem oma konspektides. Vahel tuleb see ühtemoodi, vahel erinev. Kord parem, kord kehvem. Sirvisin gümnaasiumiaegseid vihikuid, juba seal märkasin samasugust süsteemi, nagu praegu kasutan. Ise ei mäleta, millal see alguse sai. Või kuidas. Või miks. See lihtsalt on olemas.

Ainult… veidi ilusamat käekirja tahaks. Vahel. (: