Viimane tARTuFFi õhtu algas piduliku lõpetamisega. Tänusõnad siia-sinna, Tõnise ja Kärdi ühislaulmine, aplaus. Enne eelviimast filmi rääkis Tiina natuke peaosalise Minnaga. Rahvast kogunes muudkui juurde ja lõpuks pandi ka filmilint käima.

Eelviimane film oli soomlaste komöödia “FC Venus”. (Bobs, midagi sulle!) Lugu sellest, kui naistel saab meeste jalkahullustusest kõrini. Et sellele lõpp teha, esitavad naised meestele väljakutse: naised mängivad meeste vastu ja naiste võidu korral lõpeb igasugune jalka fännamine. Mehed nõustuvad ja sellega algab “sõda, mis lõpetab kõik sõjad”. Terve film oli nauditav, tempokas ja lõbus. Naerda sai pidevalt. Ja kui muudmoodi jalkapisikut ei saa, siis see film aitab nakatumisele kaasa küll. Kui tavaliselt tunduvad Põhjamaade filmid sünged ja melanhoolsed, siis need 112 minutit näitasid, et kõledas-pimedas põhjas osatakse ka kvaliteetset komöödiat teha. Nähtud filmidest on see minu lemmik. Publikuhääletusel sai “FC Venus” teise koha.

Viimaseks filmiks oli sel aastal valminud “Volver”. Ühe pere eri vanuses naistest pajatavas loos tuli päevavalgele järjest uusi saladusi naiste minevikust ja olevikust. Teineteisest eemaldunud pere sai katsumuste järel taas kokku. Lugu oli üsna pikk ja lõppes minu arust liiga äkki. Ühel hetkel sai film lihtsalt otsa. Lahtisi otsi ei jäänud, aga siiski jäi mulje, et asi pole veel läbi. Publikuhääletuse võitis just see film ning suudlevate tudengite pronkskuju saadetakse tänutäheks Pedro Almodóvarile.

Mul on hästi hea meel, et selline üritus Tartus toimus ja ootan õhinaga juba 2007.aasta augustikuud, et saaks taas filme nautida. Suured tänud Jimile ja ülejäänud meeskonnale! :)

(Täna raeplatsil kõndides tuli peaaegu pisar silma, et hiigelsuurt ja kõige nunnumat ekraani seal enam ei ole.)