Neli tähte: RHCP. Kaks sõna: Stadium Arcadium. Järeldus? Järeldada saab vaid üht: tahan!

Kuulasin täna jupiti esimest plaati (kokku on neid kaks). Oi, kui hää oli! Pea nõksus rokirütmis, oleks tahtnud sooritada efektseid hüppeid lavalt publiku sekka, loopida juukseid vasakule ja paremale. Meelde jäid lood “Snow (Hey Oh)” ja “Slow Cheetah”, mille sõnadest ka postituse pealkiri võetud. Arvatavasti võlub terve album eht-red-hot-chilli-peppersliku muusikaelamusega. Ja kui ma tahaks kedagi live‘s näha, siis just neid.